Narva Rootsi Ajal 1581 - 1704

Ekspositsioon lõpeb alajaotusega, mis on pühendatud Põhjasõjale. Alates XVI sajandi lõpust kuni XVII sajandi keskpaigani oli Narva suure languse seisundis. Üheks põhjuseks oli ebastabiilne rahvusvaheline olukord. Toimus palju lahinguid, millesse olid kaasatõmmatud mitmed Euroopa riigid: Rootsi, Venemaa, Poola, Taani, Prantsusmaa ja Holland. Kõige olulisem oli Kolmekümneaastane sõda (1618-1648), mille lõppedes muutus Läänemeri peaaegu Rootsi sisemereks. Rootsi olukorda Narvas tugevdas Venemaaga sõlmitud Kardi rahuleping (1661). Uue transiitkaubanduse tõus Venemaaga soodustas positiivselt Narva arengut. Narva sadamasse saabusid laevad Rootsist, Saksamaalt, Inglismaalt ja Prantsusmaalt.

Kui 1662 aastal tuli Narva 76 laeva ja läks 72, siis 1699 aastal - 213 ja 204. Sadama tulud suurenesid selle aja jooksul kolmekordselt. Kõige suurem osa kaubast kuulus venelaste transiidile. Narva kaupmehed investeerisid oma raha sadamate ehitamiseks ja sadamate omandamiseks. Narvast reisisid laevad Saksamaale, Hollandisse, Inglismaale, Prantsusmaale ja Portugaali.

Narvas arenes manufaktuurtööstus. Tööstusettevõtetes valmistati linast ja kanepist kiudu, töödeldi poolfabrikaate. Tähtis osa tööstuses kuulus metsaraiele. Pärast 1601. ja 1659. aasta tulekahju, mis hävitas linna, ehitati Narva uuesti üles. Arhitektuuri juurdusid barokk ja varajane klassitsism. Linnaelanike arv tõusis 3000 inimeseni. XVII sajandiks ümbritses linna võimas bastionide süsteem, mille projekti autroriks oli Erik Dahlberg. 19. novembril 1700 toimus Narva lähedal esimene suur lahing vene ja rootsi vägede vahel, mis lõppes rootslaste võiduga. Kuid 1704. aasta 9. augustil vallutas Peeter I tormijooksuga linna. Narva läks Vene Impeeriumi valdusesse.