Keskaegne Narva XIII - XVI Sajand

Narva linnus ehitati ilmselt ajavahemikus 1268 ja 1277, Erik Klippingi valitsemise ajal. Tõenäoliselt XIV sajandi esimesel veerandil sai Narva linnaõigused ja vapi. 1345. aastal kinnitas ja laiendas kuningas Valdemar IV Narva linnaõigusi.

1347. aastal läks Põhja-Eesti Liivi Ordu valitsuse alla. Just sel ajal lõppes Narva kindluse väljakujunemine ja Narvast sai üks foogtkonna keskuseid. Soodne geograafiline asend, ristteed Lääne-Euroopa ja Venemaa vahel, aitasid oluliselt kaasa linna arengule.
Elanike põhiliseks tegevusalaks oli kaubandus. Paljudele tõi tulu ka kalapüük. Lisaks sellele tegelesid narvakad erinevate käsitöödeharude ning talupidamisega. XVI sajandi keskpaigas oli Narvas 40-50 maja. Elanike arv ei ületanud 500-800 inimest: 20% olid sakslased, ülejäänud vodjalased, eestlased ja venelased.

1558. aastal algas Liivi sõda. 11. mail vallutas linna Ivan Groznõi. Narva muutus Venemaa tähtsaimaks meresadamaks. See mõjutas veelgi rohkem linna arengut. Narva muutus suureks ja rahvarikkaks linnaks.
1570. aastal elas Narvas umbes 5000 inimest. 6.septembril 1581. vallutas linna rootsi sõjavägi Pontus de la Gardie juhtimisel, hävitades peaaegu kõik elanikud.
1585. aastal kuulutas kuningas Johann III Narva Rootsi linnaks, nüüd algas linnal uus ajalooline periood.
Ekspositsioonisaalis on esitatud käsitööliste töid, Narva sümboolikat, relvi jne.